Põhimõtteliselt tuleks keskkonnast lähtuvalt valida valjuhääldi erinevat tüüpi ja spetsifikatsioonid. Näiteks ripplagedega ruumides sobivad süvistatavad laekõlarid ilma tagumise katteta. Nendel kõlaritel on lihtne struktuur, need on suhteliselt odavad ja neid on lihtne paigaldada. Peamine puudus on see, et ilma tagumise katteta on need vastuvõtlikud putukate ja näriliste tekitatud kahjustustele. Ruumides, kus on ainult raamlagi ja millel puudub tegelik lagi (nt avatud-riiulitega kaubanduskeskused), sobivad silindrilised rippkõlarid või tagumise katetega laekõlarid. Kuna lagi on sisuliselt lõpmatult suur deflektor, ei põhjusta tagakateteta kõlarite kasutamine akustilisi lühiseid. Hoopis teistsugune on olukord aga siis, kui lagi pole. Kui ilma tagumise katteta laekõlareid ikka kasutada, jääb efekt väga kehvaks. Sel juhul tuleks põhimõtteliselt kasutada rippkõlareid. Kui aga investeering on liiga suur, võib kasutada ka tagumiste katetega laekõlareid. Tagakatetega laekõlarid ei paku mitte ainult üldist mehaanilist kaitset, vaid mängivad teatud määral ka akustiliste lühiste ärahoidmisel.
Ilma ripplagedeta ruumides (nt maa-alused parklad) sobivad seina{0}}kõlarid või siseruumides helisambad.
Väljas on soovitatav kasutada väliskõlari kolonne või sarvi. Need mitte ainult ei kaitse vihma eest, vaid pakuvad ka suhteliselt valju heli. Kuna väliskeskkond on avatud ja sellel puudub kaja, on valjema mudeli valimine hädavajalik.
Aedades ja murudes on eelistatavamad muru kõlarid. Need kõlarid on vihmakindlad, esteetiliselt meeldivad ning pakuvad head helitugevust ja helikvaliteeti.
Hästi-dekoreeritud ja kõrgete lagedega saalidesse sobivad elegantse disainiga ja harmooniliste värvidega rippkõlarid. Kõrgete tuleohutusnõuetega keskkondades on soovitatav kasutada-tulekindlaid kõlareid. Need kõlarid on täielikult suletud ja nende juhtmestiku pistikupesad saab ühendada leegiaeglustavate kanalitega.